Thomas Lilja investeeris oma tomatikasvatuse jaoks uude kasvuhoonevalgustusse 7.5 miljonit Rootsi krooni. Kuid rekordkõrged elektrihinnad sunnivad teda sellest loobuma. 30 tonni tomateid läheb raisku ja nüüd loobub ta unistusest aastaringselt kasvatada. "See on arve, mille peame maksma pikaajalise halva energiapoliitika eest," ütleb ta TN-ile.
– Pool saagist on nüüdseks närtsinud. Talipõllumajandus on selle ettevõtte jaoks suletud peatükk, sest ma ei näe järgmise kümne aasta jooksul mingit paranemist. See on arve, mille peame maksma Rootsi pikaajalise halva energiapoliitika eest, ütleb Thomas Lilja, Elleholmi Blekinges asuva tomatifarmi tegevjuht.
Eelmisel kevadel paigaldas ta oma kasvuhoonetesse 1,600 spetsiaalset valgustit, et saaks aastaringselt tomateid kasvatada. Idee oli kasvatada ettevõtte käivet, rahuldades samal ajal kasvavat hulka tarbijaid, kes soovivad aastaringselt Rootsi toitu süüa.
– Meie kui kasvuhooneettevõtte jaoks on eeliseks ka see, et saame pakkuda rohkematele inimestele aastaringset tööd. Kui saame tööd pakkuda vaid 8-10 kuud aastas, on vahel raske tööjõudu tagasi saada.
“Olen sellesse valgustusse investeerinud 7.5 miljonit, seega on see suur investeering. Aga siis osutus see jamaks"
Thomas Lilja nägi investeeringut ka osana Rootsi uuest toidustrateegiast, mille eesmärk on tõsta toiduga isevarustatuse taset. Suurenenud tootmine looks rohkem töökohti ja suuremat maksutulu, kuid see-eest liigub see vales suunas.
– Olen sellesse valgustusse investeerinud 7.5 miljonit, seega on see suur investeering. Aga siis läks jamaks. 2021 ei ole hea aasta – see on nõme tulemus. Neljas veerand oli katastroof. See ei kukkunud üldse välja nii, nagu ma ette kujutasin.
Töötajad pidid lahkuma
Tema elektrihind oli detsembris kahe krooni ringis kWh, aasta varem aga 35–40 üüri. Ta oli detsembris oodanud 100,000 XNUMXkroonist elektriarvet, kuid see maandus hoopis poole miljoni kroonini.
– 15 aasta jooksul, mil ma seda ettevõtet juhtin, on meil elektrihind olnud 35-40 üüri kWh. Kui see jõudis üle kolme krooni, lülitasin pool valgustatud kultiveerimist välja, mistõttu taimed said peksa ja surid.
“Selle 15 aasta jooksul, mil ma seda ettevõtet olen juhtinud, on meil elektrihind olnud 35-40 üüri kWh. Kui see küündis üle kolme krooni, lülitasin poole valgustatud kultiveerimisest välja, mistõttu taimed said peksa ja surid. Nii ütleb tomatikasvataja Thomas Lilja.
Elleholmi tomatikasvatusele tähendab see tagasipöördumist eelmise, jaanuaris istutamisega algava ja novembris lõppeva viljelustsükli juurde, kuid samas tähendab see ka seda, et seitsmest töötajast kolm pidid ettevõttest lahkuma.
– Lühiajaliselt on see tõeline löök, kuid pikemas perspektiivis ei tähenda see suurt midagi. Saame kasvada ilma valgustuseta nagu varem, kuid investeeringuks on seljakott, mida kanname endaga veel kauaks kaasas. Me ei saa sellest kunagi täit efekti ja see tundub hapu.
Madal usaldus energiapoliitika vastu
Svenskt Näringslivi jaanuarikuine äripaneel, kus vastas 1,428 ettevõtet, näitab, et kindlustunne energiapoliitika vastu on viimasel ajal langenud.
Küsimusele, kui suur on ettevõtete omanike kindlustunne, et praegune energiapoliitika suudab katta tulevase elektrinõudluse, vastas novembris 33 protsenti, et „ei usalda üldse“. Jaanuaris oli see näitaja kasvanud 41 protsendini. Kokku on praegu ligi kaheksa kümnest, kellel on „üsna vähe” või „ei ole” usaldust.
Thomas Lilja on üks ettevõtjaid, kellel on hämar vaade riigi tulevasele elektrivarustusele. Muuhulgas on ta kriitiline poliitikute suhtes, kes ütlevad, et just tuuleenergia lahendab elektripuuduse.
– Kaasaegne kõrgtehnoloogiline ühiskond vajab elektrit kogu aeg, mitte ainult siis, kui on tuuline. Kui meil pole piisavalt elektrit, peame üha enam tegelema osaliste elektrikatkestustega, nagu neil on muu hulgas Texases ja Californias.
"Kas kõik peaksid kolima Norrlandi lihtsalt sellepärast, et elekter on seal odavam?"
Ta sooviks, et valitsus kaotaks elektritsoonid, vaataks lühiajaliselt üle elektrimaksu ja hakkaks planeerima prognoositavat elektritootmist Lõuna-Rootsis.
– Praegu ehitame riigis erinevates konkurentsitingimustes. Kas kõik peaksid Norrlandi kolima lihtsalt sellepärast, et elekter on seal odavam? Kui ma oleksin täna Lõuna-Rootsis kohalik poliitik, oleksin hirmul, sest elektri puudumisel lükkuvad investeeringud ja rajamised edasi.
Allikas: https://www.tn.se