Aianduses on tänavu taas olulisel kohal teemad nagu energia, vesi ja taimekaitse. "Kuid sellest tulenev kulude kasv on suurim väljakutse," ütlevad Matthias Montsma ja Richard Schouten ettevõttest GroentenFruit Huis.
Kasv + kulu+ jääb + suur+ väljakutse+ aiandussektorile
© Vidiphoto
Möödunud aastal on paljud (klaas)aiandusettevõtted keskendunud energiamajandusele. Kuigi see mängib rolli ka sel aastal, on energia vaid osa kuluprobleemist, ütleb Matthijs Montsma, GroentenFruit Huisi turu- ja majandusprogrammi juht.
„Sellised teemad nagu veealane seadusandlus, nitraadidirektiiv, tööturg, ressursipaketi kahanemine ja pakendistandardite karmistamine mõjutavad ka nii puu- ja köögiviljatootjate kasumlikkust kui ka ahelas edasi – tootjate ühendused, sorteerimis- ja pakkimisjaamad ning kaubandusettevõtted” ütleb Montsma.
Köögiviljaviljamaja direktor Richard Schouten tõstab näitena tööjõukulusid. «Selle aasta algusest on miinimumpalk tõusnud 10 protsenti. Küsimus on selles, kust ettevõtjad selle raha võtavad? Statistika keskbüroo andmed näitavad, et Hollandis oli eelmisel aastal inflatsioon keskmiselt 10 protsenti. Puu- ja köögiviljasektor jäi 5 protsendi juurde. Õunad on Euroopa turu ülejäägi tõttu muutunud veelgi odavamaks.
Valitsuse hea osalus on säästva arengu jaoks ülioluline
MATTHEIJ MONTSMA, TURU- JA MAJANDUSPROGRAMMIJUHT, GROENTENFRUIT HUIS
Schouteni sõnul on vajalik, et toiduainete hinnad tõuseksid. „Muidu ei pea kasvatajad kaua vastu. Lisaks hävitavad põllukultuure karmimad taimekaitseseadused ja nitraadiprobleemid.
Schouteni sõnul on hea samm, et toidutootja HAK teatas eelmise aasta lõpus, et peab energiakulude kontrolli all hoidmiseks tootmise lõpetama. “HAQ saadab supermarketitele selge signaali. Meil on paar aastat olnud jaemüüjad hindadele tugevat survet avaldanud. Nii näitame sektorina, et ühel päeval see peatub.
Kohustuslik stabiilsus
Teenimisvõimet mõjutab suuresti ka asjaolu, et ettevõtjad peavad tegema säästva arengu jõupingutusi paljudes erinevates valdkondades. Näiteks on vaja investeerida keskkonnasõbralikesse taimekaitsevahenditesse, maasoojusenergiasse ja päikesepaneelidesse. Schouten: „Ja soov seda kõike teha on sektoris tõesti olemas. Probleem on ajakavas. Me ei ole veel Hollandis elektrifitseerimiseks valmis.
Montsma juhib tähelepanu, et just seetõttu astub GroentenFruit Huis muuhulgas koostöös Hollandi kasvuhooneaiandusega aktiivselt valitsusega läbirääkimistesse, et selgitada kasvuhooneaianduse valupunkte. „Paljud praegu saadaolevad lahendused ei ole veel kasumlikud. Ja algatusi on riiulil piisavalt, kuid valitsus peab välja töötama reeglid, et neid oleks lihtsam rakendada.
Asjaolu, et ajaraam võib olla liiga kitsas, ilmneb ka transpordisektori elektrifitseerimise kaalumisel. «Paljud ettevõtted, sealhulgas puu- ja juurviljaketis, on juba üle läinud elektrisõidukitele. Seda valitsus tahabki. Samal ajal on neil ettevõtetel praegu elektrisõidukite laadimisjaamade puudus. See näitab selgelt, kui oluline on suhtlemine valitsusega,” ütleb Montsma.