#põllumajandus #kasvuhoonekasvatus #köögiviljatootmine #Kasahstan #põllumajandusmajandus #energiakulud #valitsusetoetus
Energyprom.kz viimastel andmetel on Kasahstani kasvuhoonete kasutusala vähenenud ligi 1,500 hektarilt vaid 1,200 hektarile, mis tähendab 18.1% langust. Selle negatiivse suundumuse peamiseks teguriks on olnud põllumeeste omanduses olevate kasvuhoonete pindalade vähenemine, mis langes 210.3. aastal 24.7 hektari ehk 2022% võrra. Vähenesid ka põllumajandusettevõtete tööstuslikud kasvuhooned, kuigi vähem olulisel määral. vähenemine 43 hektarit ehk 16.4%.
Kasvuhoonepindade kahanemise tulemusena ulatus 2022. aastal kaitstud pinnases kasvatatud kurkide ja tomatite kogutoodang vaid 182,400 256,500 tonnini, mis on ligi kolmandiku võrra väiksem kui 2021. aastal koristatud XNUMX XNUMX tonni.
Kasahstani lõunapoolsed piirkonnad, sealhulgas Turkistan, Almatõ, Zhambyl ja Shymkent, annavad 76.3% kogu kasvuhooneköögiviljatoodangust. Nendes piirkondades on soodsad kliimatingimused, mistõttu on suletud kompleksides põllukultuuride kasvatamine odavam võrreldes põhja- ja idapiirkondade karmima talvega. Turkistani piirkonna talud tarnivad Kasahstani turgudele kasvuhooneköögivilju.
2022. aasta talv mõjus aga enneolematute külmakraadide tõttu lõunapoolsetele kasvuhoonefarmidele katastroofiliselt. Paljud kasvuhooneettevõtted kandsid tohutut kahju, kusjuures esindaja Saken Kanibekov Turkistani piirkonna kasvuhoone- ja aiandustootjate liidust ja Shymkent teatas, et 90% lõunapoolsetest kasvuhoonefarmidest läheneb pankrotti.
Üks peamisi väljakutseid, millega lõunapoolsed põllumehed talvel silmitsi seisid, oli kriitiline olukord kivisöe tarnimisel. Kui temperatuur langes miinus 30 kraadini, puudus paljudes kasvuhoonetes kütteks kütus. Isegi mõningane temperatuuri langus mõne päeva jooksul võib kasvuhoonekultuuride hooaja töö hävitada. Selle tulemusena pidid põllumehed tonnide viisi ebaküpseid külmutatud tomateid ära viskama.
Kütuse nappus ja kõrge hind on aga vaid üks punkt Kasahstanis kasvuhooneäri arengut takistavate tõkete pikas nimekirjas. Üle viie aasta on Lõuna kasvuhoonetalunike liidu eksperdid saatnud Põllumajandusministeeriumile, peaministrile ja presidendile kirju, milles rõhutavad selle põllumajandussektori nukrat olukorda. Süsteemsed tööstuse probleemid aitavad kaasa köögiviljade kallinemisele ning hooajavälisel ajal ei suuda kodumaine toodang imporditud kurkide ja tomatitega hinnas konkureerida. Isegi logistika- ja muid ekspordikulusid arvesse võttes sisenevad Kesk-Aasia naaberriikide tarnijad Kasahstani turule madalamate hindadega. Ühingu esindaja mainis, et Kasahstani põllumehed töötavad kommunaalteenuste tariifide oluliste erinevuste tõttu konkurentsivabadel tingimustel.
Kasahstani agronoomide ja ettevõtjate võrdsustamiseks võrreldes naaberriikide kolleegidega on põllumehed juba pikka aega ärgitanud valitsust kehtestama kasvuhoonetele hektaritoetused ja energiaressursside osalise hüvitamise. Põllumajandusminister Erbol Karašukejevi sõnul on valitsus valmis kasvuhoonetootjatele selliseid toetusi andma, kuid esmalt peavad nad hankima tootmistehnoloogiatele vastavuse tõendi.
Samal ajal, kui antakse lubadusi põllumeeste probleemide lahendamiseks, on kasvuhooneköögiviljade hinnad Kasahstani kauplustes toidu inflatsiooni oluliselt ületanud. See erinevus on eriti märgatav, kui võrrelda kurkide hinnaindeksit toiduainete keskmise indeksiga. Kasvuhooneköögiviljade kõrghooajal, detsembrist märtsini, jäi kurgi kilogrammi hind vahemikku 957–1,244 tenge, tõus 47.5% 56.8%ni. Seevastu keskmine hinnatõus jäi 25–26% piiresse.
Tomatite hinnad tõusid hooajavälisel ajal samuti üle 1,000 tenge kilogrammi kohta, kuid võrreldes kurkidega ei olnud tomatite inflatsiooniindeksid nii dramaatiliselt kõrged, jäädes vahemikku 20–32%.
Kasahstani kasvuhoonepindade vähenemine seab riigi põllumajandussektorile olulisi väljakutseid, mõjutades eelkõige köögiviljade tootmist. Haritavate alade vähenemine ja sellele järgnenud saagikuse vähenemine on toonud kaasa suurenenud sõltuvuse imporditud kasvuhooneköögiviljadest. Põllumajandustootjad seisavad silmitsi paljude takistustega, sealhulgas kõrged energiakulud, sõltuvus imporditud sisenditest ja ebapiisav valitsuse toetus. Kasvuhoonetööstuse elavdamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja kiireloomulisi meetmeid, nagu riigitoetused ja energiaressursi kompenseerimine.