Hiljutises teadusajakirjas "Plants" avaldatud artikkel analüüsib praegust koostööd geenipankade vahel Euroopas. Töö kirjutasid ühiselt CGN taimede geenivaramu juht, Euroopa taimede geneetiliste ressursside koostööprogrammi (ECPGR) sekretär ja endine virtuaalse Euroopa geenivaramu algatuse (AEGIS) koordinaator. Selle eneserefleksiooni tulemuseks oli selgete järeldustega üksikasjalik artikkel.
Koostöö Euroopas
Euroopa taimede geneetiliste ressursside koostööprogramm (ECPGR), Euroopa riikide taimede geneetiliste ressursside valdkonna katusorganisatsioon, on viimase nelja aastakümne jooksul arendanud Euroopa geenivaramuste vahel palju väärtuslikke ühistegevusi. See ei ole aga kaasa toonud oluliselt suuremat koostööd.
Selle olukorra parandamiseks loodi 2004. aastal AEGIS (lühend sõnast "Euroopa geenivaramu integreeritud süsteem"). AEGIS on ECPGR algatus, mille eesmärk on tõhusalt säilitada Euroopas ainulaadset iduplasmat ja pakkuda sellele juurdepääsu. Tegemist on virtuaalse geenivaramuga, mis haldab "Euroopa kollektsiooni", mis koosneb liitumistest, mida haldavad AEGISe liikmed (geenipangad), kes korraldavad ja katavad nende liitude pikaajalise säilitamise ja levitamise kulud. AEGIS-e materjali tuleks hallata kooskõlas kokkulepitud kvaliteedistandarditega ja see peaks olema vabalt kättesaadav vastavalt toidu ja põllumajanduse taimede geneetiliste ressursside rahvusvahelises lepingus sätestatud tingimustele.
Koostöö analüüsimiseks ja hindamiseks kirjutasid CGN taimede geenivaramu juht Theo van Hintum, Euroopa taimede geneetiliste ressursside koostööprogrammi (ECPGR) sekretär Lorenzo Maggioni ja AEGISe endine koordinaator Johannes Engels. hiljuti avaldatud artikkel "AEGIS, virtuaalne Euroopa geenipank: miks see on nii hea idee, miks see ei tööta ja kuidas seda saaks parandada". Töös kirjeldatakse taimede geneetiliste ressursside (PGR) säilitamise ajalugu Euroopas ja seda, miks geenivaramu koostöö pole pärast ECPGR asutamist oluliselt paranenud. Autorid märgivad, et (1) sageli on paljudes kogudes taimede geneetilised ressursid dubleeritud, samas kui muu oluline materjal puudub, (2) juurdepääs materjalidele, kui üldse on juurdepääs, on sageli piiratud väikese inimrühmaga, näiteks kolleegid instituudis, projekti partnerid või piiratud võrgustiku liikmed ja mis kõige tähtsam, (3) konserveerimismetoodikate ja konserveeritud materjali kvaliteet on ebaselge ja võib-olla sageli väga madal.
Miks AEGIS ei tööta
Autorid märgivad, et AEGIS ei ole siiani edukas. Sellesse virtuaalsesse geenivaramusse on lisatud liiga vähe materjali: 65,267 3.2 liitumist, mis on vaid XNUMX% Euroopa geenivaramu materjalide andmebaasis EURISCO registreeritud materjalist. Selle põhjuseks on peamiselt asjaolu, et puuduvad korralikud stiimulid materjali lisamiseks AEGIS-esse ja geenivaramud näivad olevat vastumeelsed nõutud kvaliteedistandarditele ilma selliste stiimuliteta. Samuti ei ole tagatud kaasatud materjali kvaliteet ja juurdepääs sellele, kuna puudub mehhanism, mis kontrolliks vastavust kvaliteedistandarditele.
Kuidas saaks seda parandada
Geenivaramud ei saa ega hakka üksteisele lootma, kui nad ei saa olla kindlad kolleegide geenivaramude hallatavate kogude kvaliteedis ja järjepidevuses. Seetõttu rõhutatakse vajadust kehtestada kvaliteedisüsteem, milles geenivaramud saaksid AEGIS-sertifikaadi. Sellise süsteemi tulemuseks on see, et AEGIS-sertifikaadiga geenipangad kvalifitseeruvad riiklikul ja piirkondlikul tasandil toetuse saamiseks, kuna need peaksid olema usaldusväärsed geneetiliste ressursside säilitamise toetajad. Asutusi, kes soovivad saada AEGIS-sertifikaadiga geenivaramudeks, kuid ei vasta veel nõuetele, peaksid ECPGR ja teised doonorid selle eesmärgi saavutamiseks toetama suutlikkuse tõstmise, personalivahetuse, vajalike rajatiste rajamise toetamise jms.
Kogude järjepidevust saaks realiseerida "avatud varundussüsteemi" loomisega. Turvavarundamine on kõigi hästi toimivate geenipankade standardne tegevus; nad saadavad oma materjali näidised kolleegi geenivaramusse ja Svalbard Global Seed Vaulti. Praegu tehakse seda aga black-box konstruktsioonides, kus sellele pääseb ligi vaid materjali doonor. Autorid teevad ettepaneku seda protseduuri veidi muuta, nõustudes, et varugeenivaramu liitumisi saab kasutada teise AEGIS-geenivaramu kogusse lisamiseks, kui soovimatul juhul ei saa algne omav geenipank enam neile liitumistele juurdepääsu pakkuda.
Autorid järeldavad, et Euroopa geenivaramu kogukonnal on selgelt soov professionaalsemaks muutuda ja koostööd teha. Luues õiged stiimulid ja luues sobiva infrastruktuuri, mida toetavad rahastamisagentuurid ja poliitikakujundajad, usuvad autorid, et Euroopas saab luua tõhusa koostöö geenivaramude süsteemi.
Lisateave:
Wageningeni ülikool ja uurimistöö
www.wur.nl