Tööstusturism on tänapäeval populaarsuse lainel, kuigi idee iseenesest pole uus.
Huvitav ja informatiivne on näha, kuidas teatud kaupa toodetakse, kuidas tootmine on organiseeritud, kuidas inimesed töötavad.
Portaali visit-kaluga.ru andmetel on piirkonnas umbes 20 turismiobjekti, mida võib selle suunaga seostada.
Lähiajal lisandub sellele kollektsioonile veel üks objekt – Kaluga Flower Holding LLC Nedelnoje külas. Siin saab oma silmaga näha, kuidas näeb välja miljon sarlakpunast roosi kuulsast laulust, kuigi firmas kasvatatakse peale sarlakpunaste rooside ka gerberaid, tulpe, liiliaid, krüsanteeme ja muid lilli.
Kaluga Flower Holding on Venemaa suurim lillekasvatusettevõte: viis kasvuhoonet kogupindalaga 27.5 hektarit, üle 400 töötaja. Esimene lillelõikus toimus mais 2019. Kohaliku tootja peamine konkurentsieelis on lähedus tarbijale. Lille eluiga pärast lõikamist on 10-14 päeva ja mida varem ta vaasis on, seda kauem ta seisab.
Seadmed ja tehnoloogiad on ettevõttes hollandi päritolu, istutusmaterjali toodi ka Hollandist. Kui roosipõõsad tugevnesid, läksid nad üle pistikutele. Kuid kõik pole nii lihtne: neid kasvatatakse litsentsi alusel, sordiomaniku järelevalve all.
Roosid kasvavad kasvuhoonetes spetsiaalsetel mineraalvillast valmistatud brikettidel. Tilkniisutus on ühendatud iga taimega. Kõik on automatiseeritud: seadistatakse kastmise, võimsuse, valgustuse, ventilatsiooni, temperatuuri ja niiskuse parameetrid. “Lillede kuninganna” on soe ja valgust armastav, vaid paar tundi päevas puhkab ta pimedas.
Vaatamata automatiseerimisele ei saa kasvuhoones hakkama ilma spetsialisti tähelepaneliku pilgu ja osavate inimkäteta. Igal hommikul lähevad pügajad tööle. Nad koguvad lilli, arvutavad ümber, sisestavad andmeid arvutisüsteemi. Lilled asetatakse päevaks jootmiseks spetsiaalse lahusega vannidesse. Pärast lõunasööki hoolitsevad lillekasvatajad taimede eest. Mida täpselt teha tuleb, räägib agronoom.
Uudishimulikud ajakirjanikud märkasid tühje pudeleid. Kasvuhoone töötaja selgitas, et siin on biotoode – “head” puugid, kes võitlevad kahjuripuukidega.
Gerbera on äärmiselt dekoratiivne ja samas mitte nii hooldusnõudlik kui roos. Kuid siin on ka olulisi nüansse.
– Gerberat ei lõigata kunagi ära, see murtakse pesast välja, et kände ei jääks. Muidu võib põõsas mädaneda,” selgitab agronoom Spartak Skok. – Ainus tööriist on inimese käed. Agronoom vaatab kasvuhoones iga taime üle ja saab lillekasvatajatel juhendada lehti painutama, et väljalaskeavasse tuleks rohkem valgust.
Gerberad sorteeritakse 10 tükist kartongist “reketitesse”, lõigatakse, keeratakse kokku ja pakitakse kottidesse – sellisel kujul jõuavad nad hulgiostjateni.
Allikas: https://nedelya40.ru