Esimesed maasikad valmisid piirkonna lõunaosas. Tänavu algas marjahooaeg tavapärasest tunduvalt varem. Seni koguvad aednikud seda nami ainult kasvuhoonetes, aga kui selline palav ilm veel nädalaks püsib, lähevad maasikad avamaale.
Küpsed, lõhnavad marjad kipuvad maapinnale. Oksal olevaid sidemeid ei saa kokku lugeda. Aednik Raisa Sotnikova ütleb, et loodus üllatab tänavu. Põletav kevadpäike aitas taimedel tavapärasest varem valmida ja külmad ei seganud. Marja laulab põõsal, nagu juulis.
Sel aastal on ta magus, päikest on palju, tal on piisavalt. Minu lapsed tulevad, mu lapselapselaps ei saa end lahti rebida, see on see ilu, mis meil sel aastal on.
Raisa Sotnikova, aednik
Et rasked marjad liiva sees ei oleks, kasutas taiplik perenaine tavalisi plastplaate, marjad on puhtad ja ei rikne. Aeda elama asunud lindudel tekkis isegi harjumus maasikapeenarde juurde lennata. Kutsumata külaliste röövretkedest pidi aednik akendele ja ustele võrgud paigaldama, kuid see teda ei päästa, nüüd mõtleb ta teha kard.
Esimesi kohalikke vitamiine turule koguda on võimatu. Kui kasvuhoones on maasikaistandus väike, siis tööstuslike mahtudega aednik tema sõnul ei arvesta, siis tuleb muid sorte juurde osta. Ja need seemikud on kohalikud, ainult delikatessi jaoks, mis on meie piirkonnas tavaks. Peaaegu igas aias on maasikapeenar.
Türgi maasikate turult ostmine näib hammustavat pere eelarvele ja teiseks kvaliteedile. Meie mari, vaata, see on lõhnav, särav, magus. Sest me kasvatame seda maal ilma kemikaalideta.
Raisa Sotnikova, aednik
Hooaja jooksul plaanib aednik koristada mitu saaki; suvel on vitamiinimagustoit alati laual, peaaegu kuni esimese lumeni. Kui 30-kraadine ilma vihmata kuumus piirkonna lõunaosas veel nädalaks püsib, valmivad avamaa marjaistandustel tuntud laupäevased maasikad.