Voroneži äärelinnas asuv kasvuhoonekompleks võidakse müüa mitteinvestoritele
Põllumajandusühistu (SEC) “Voroneži kasvuhoonekombinaat” kaalub võimalust müüa Voroneži eeslinnas 73 hektaril asuv kasvuhoonekompleks. Lõplikku otsust pole veel langetatud, kuid ettevõte otsib võimalusi rasketes töötingimustes, selgitavad omanikud. Kommersant-Chernozemye turul olevad vestluskaaslased märgivad, et Voronež ei talu konkurentsi uute ettevõtetega, kes on loonud tarneid suurtesse võrkudesse (sh Moskvasse), ja müügi tõenäosust seostatakse kohalike arendajate võimalike pakkumistega. Arendajad märgivad, et kuigi suur krunt on hea asukohaga, võib sellele elamuehituse korral tekkida probleeme infrastruktuuriga.
Infot väidetavalt eelseisva kasvuhoonekompleksi müügi kohta levitasid eile hommikul Voroneži avaliku elu tegelased. SEC-i esimees Aleksei Šmoilov ütles Kommersandile, et eile võttis ta ühistu liikmed tõesti kokku ja teavitas neid võimalikust “investorite ligimeelitamisest”: “Aga see pole ühe päeva küsimus. Otsime võimalusi — võib-olla jätkame iseseisvalt tööd. Kas investeerimisraha ilmub või kogume vahendid ise, on veel selgusetu. Kuid tööstuses on töötingimused keerulised. Ta eelistas arutelu ennatlikkusele viidates lähemalt mitte seletada.
Firma tegemistega kursis olev Kommersant-Tšernozemje vestluskaaslane selgitas, et kompleksi omanike meeleolud on “üsna pessimistlikud”: “Räägitakse tööjõupuudusest, suurest konkurentsist suurte kasvuhoonemajandite poolt, aga ka vähene nõudlus kasvuhooneköögiviljade järele Voroneži agraarpiirkonnas: enamikul elanikest on tütartalud ja vaestele on turgudel piisavalt köögivilju. Nad ei saa Voronežis hinda langetada: see on kahjumlik. Samal ajal tarnivad ettevõtted tooteid teistesse piirkondadesse, kus nõudlus on suurem.
Kommersant-Chernozemye vestluskaaslase sõnul töötab tehas sel hooajal, püüdes samal ajal ostjaid leida: "Aga konkreetset taotlejat veel pole."
Esimesed kasvuhooned Voroneži edelalinnas ehitati 1973. aastal Nõukogude sovhoosi baasil. Nüüd on 30 hektaril 73 hektarit kasvuhooneid (maakasutusluba on "kasvuhoonekompleks", üldplaneeringu kohane vöönd "põllumajandusettevõtete tootmistsoon", katastriväärtus 4.9 miljonit rubla). Kasvuhoonekompleksi alune maa võtab avaliku katastrikaardi järgi enda alla suurema pindala kui kogu Shady mikrorajooni korruselamu. Voronežis toodetakse enim kurki, 30% toodangust moodustavad tomatid, toodetakse ka paprikat, ürte, seeni ja austerservikuid, kasvatatakse lilli. Aastas ligikaudu 3 miljoni tuubi mahutavusega konservitsehh toodab oma toorainest enam kui 25 sorti tooteid, sealhulgas marineeritud kurki, tomateid ja seeni, tomatimahla ja kõrvitsanektarit.
SEC “Voroneži kasvuhoonetehas” asutati 1998. aasta märtsis ümberkorraldamise tulemusena. Ühistul oli 31. detsembri 2018 seisuga 43 liiget koguväärtusega 6.07 miljonit rubla ja kaheksa assotsieerunud liiget aktsiatega koguväärtusega 874 tuhat rubla, selgub Voroneži oblasti arbitraažikohtu ühest otsusest. Kartoteka.ru andmetel ulatusid ühistu 2021. aasta tulud 643 miljoni rublani, puhaskasum 1.5 miljoni rublani (aasta varem oli kahjum 27.3 miljonit rubla).
Uuringufirma Growth Technologies tegevjuht Tamara Reshetnikova märgib, et Voroneži kasvuhoonete kompleksi ei ehitatud kõiki kasvuhooneid nõukogude ajal: "Umbes 4 hektarit püstitati mitte nii kaua aega tagasi, kasutatakse isegi lisavalgustust." Kuid ettevõtte peamised probleemid on vananenud lähenemine müügile ja konkurentsi kasv keskmise sissetuleku elaniku kohta vähenemise taustal, usub ta: "Voronež on mõnevõrra maha jäänud tööstuskasvuhoonetest, mis lõid kohe müügi. Näiteks Voroneži kasvuhoonetehas Rodina müüb Moskvas suurema osa tomatitest. Valdused saavad kasu tootmise efektiivsusest ja lepingutest võrgujaemüügiga. Voronežil on saadetised Moskvasse, kuid põhiosa müüakse Voronežis, kus keskmised sissetulekud on väiksemad.
Tamara Rešetnikova sõnul võiks Voroneži juhtkond müügistrateegiat ja sortimenti korrigeerida: “Kuid võimaliku müügi üle arutati peamiseks põhjuseks ilmselt arendajate ettepanekud. Sarnane olukord on kujunenud ka Moskovski agrokompleksiga: seegi asub äärelinnas, pindala oli kunagi umbes 100 hektarit, kuid viimasel ajal on see arendajatele üleandmise ja omaehituse arendamise tõttu vähenenud enam kui poole võrra. projektid.”
Kinnisvarabüroo “Transfer” kommertsdirektor Galina Kolokolnikova märgib, et paljud inimesed tundsid huvi kombinaadi maa vastu juba varem: “Räägiti elamuehitusest ja logistikakompleksi ehitamisest.”
Praegu on aga esmaturul tuulevaikus, suurem osa tehingutest on teisejärguliste eluasemetega, lisas ta: „Kui rääkida tulevikust, siis suure tõenäosusega võivad sellesse kohta tekkida turistiklassi korterid. Sellist eluaset võib pidada nii üürimiseks kui ka ostmiseks uutelt Venemaa aladelt pärit sisserändajatele: nüüd väljastatakse Hersoni piirkonna elanikele juba eluasemetunnistusi. Lisaks võib see koht huvi pakkuda ka teistest piirkondadest pärit immigrantidele: näiteks kurjalaste ja Belgorodi elanike huvi Voroneži kinnisvara vastu kasvab.
Voroneži ehituskontserni “Bic” juhi Dmitri Bolšakovi sõnul on tehase all oleva maa turuväärtust raske hinnata. “Seda takistavad paljud tegurid: tuleb vaadata, millised on kommunaalteenused ja kas neist piisab elamuehituseks, milline sotsiaalne infrastruktuur linnaosas ja kas seda on vaja juurde ehitada. Samuti on vaja maa üle viia vastavasse kategooriasse. Lõpuks jääb arusaamatuks, kuidas sai krundi müüa – kas ühe partiina või rikkega. Kui on üks krunt, siis on hind väiksem, kui mitmehektarilisi krunte – rohkem,” selgitas ekspert.
Igal juhul, lisas arendaja, on Voroneži keskmine hind 1 miljon rubla. saja eest antud juhul “ebareaalne”.
Härra Bolšakov meenutas, et korteriehitus Shady linnas ei ole väga arenenud, kuna ostjad ei nõua seda: "Siin on ajalooliselt olnud erasektor ja üksiku või blokeeritud arenduse ilmumine võetakse kindlasti innuga vastu." Samas märkis ta, et mitme korteriga elamuehitusega tegelevate arendajate huvi pole välistatud, kuna Voronežis jääb vabu krunte aina vähemaks.
Agentuuri “Floors-Voronezh” direktor Danis Latypov märkis, et kogu platsi üles ehitamine on vaevalt võimalik, kuna puudub sotsiaalne infrastruktuur ja vajalikus mahus insenerivõrgud. "Lisaks ei lisa atraktiivsust ka sõjaväelennuvälja lähedus ja praeguse koormuse juures suured ummikud," lisas ekspert. Tema hinnangul pole selles kohas suuremahulise projekti elluviimiseks suuri väljavaateid, küll aga on võimalik paar maja punkt-punktilt maha müüa.
"Suurte hulgas on juba käivitatud ja palju atraktiivsemaid projekte, näiteks Apple Orchards või Zadonye Park," selgitas hr Latypov.
Oleg Muhhin, Aleksander Prütkov