Strateegia „Talust lauale” raames on Euroopa Komisjon seadnud eesmärgiks, et 25. aastaks oleks vähemalt 2030 % ELi põllumajandusmaast mahepõllumajanduse all. See on Euroopa rohelise kokkuleppe oluline element. Selle eesmärgi saavutamine eeldab uute mahekultuuride väljatöötamist ja levitamist ning EL-i rahastatav LIVESEED (mahepõllumajanduse tulemuslikkuse parandamine, suurendades mahepõllumajanduslikke seemneid ja taimekasvatust kogu Euroopas) projekt püüdis seda toetada, käsitledes maheseemnete kättesaadavuse probleemi. ja kvaliteeti erinevate nurkade alt, turu aspektidest reguleerimiseni. 2017. aastal käivitatud projekt tõi kokku 48 organisatsiooni 18 Euroopa riigist, sealhulgas taimeuurijaid, põllukultuuride kasvatajaid, seemnetootjaid, maheühendusi ja jaemüüjaid.
Uued lähenemised
Üks kaasatud teadlastest on Hollandi De Beersche Hoeve taimeteadlane Edwin Nuijten, kes juhtis osa tööplaanist, mis keskendus sellele, kuidas erinevad aretusviisid saavad üksteist toetada ja tugevdada. „Aretus ei tähenda ainult parima taime saamist parimale põllule, vaid see on ka protsess, mille puhul tuleb arvestada ka sotsiaalsete aspektidega,” sõnab ta. LIVESEEDi eesmärk oli kombineerida erinevate sordiaretusviiside parimaid elemente.
Konsortsium tuvastas neli konkreetset lähenemisviisi, mida nimetatakse ökosüsteemipõhiseks, kogukonnapõhiseks, tunnusepõhiseks ja ettevõttepõhiseks. Ökosüsteemipõhised lähenemisviisid uurivad, kuidas põllukultuur suhtleb ümbritseva keskkonnaga ja saab sellele kaasa aidata. Kogukonnapõhistel lähenemisviisidel on aretaja ja kasvatajate vahel tugev seos, mille eesmärk on maksimeerida nende jaoks ühiskondlikku väärtust. Tunnustepõhised lähenemisviisid taotlevad laiemat ühiskondlikku kasu, parandades konkreetseid tunnuseid, näiteks suurendades oluliste vitamiinide kontsentratsiooni põllukultuurides, samas kui ettevõttepõhised lähenemisviisid püüavad maksimeerida kasumit ja minimeerida kulusid. "Need kõik on väärtuspõhised, kuid nende väärtused on erinevad," lisab Nuijten. "See ei tähenda, et mõned väärtused on paremad kui teised, vaid küsida, kuidas saame neid ühendada nii, et need tugevdaksid üksteist ning parandaksid ökoloogilist ja sotsiaalset vastupidavust."
Teadmiste platvorm
Konsortsium kogus teavet aretustehnikate kohta ja avaldas mitmeid uurimistöid. Rohkem kui 800 mahepõllumajandustootjaga konsulteeriti sordiaretuse ja seemneturgudega seotud erinevate aspektide osas ning LIVESEED aitas kaasa mahepõllumajanduse teadmiste platvormi laiendamisele, pakkudes neile teemadele pühendatud rubriiki. LIVESEED projekti raames töötati välja ka ELi mastaabis ruuterite andmebaas, mis võimaldab seemnetarnijatel sisestada pakkumisi teistesse riiklikesse andmebaasidesse ühe sisestusega.
Meeskond töötab nüüd oma leidude rakendamise kallal, koostades juhised kombineeritud aretusmeetodi rakendamiseks. Olukord on terav, kuna uute põllukultuuride sortide arendamine on aeglane protsess ning aretajad peavad tegutsema kohe, et valmistuda tulevasteks põllumajanduslikeks väljakutseteks, nagu pestitsiidide kasutamise karmimad piirangud ja muutuv kliima. Lisaks märgib Nuijten, põllumehi ja tarbijaid ohustavad talitlushäired sordiaretuses ja seemneturul. „Kui vaadata tavapärast aretust, siis iga puu- ja köögivilja turul domineerib kaks või kolm ettevõtet. Kui üks ettevõte lõpetab oma aretusprogrammi, sõltuvad põllumehed täielikult teisest.
"Isegi tavapõllumajanduse puhul pole olukord jätkusuutlik," selgitab ta. „Maheseemne- ja sordiaretus võib anda võimaluse mõelda jätkusuutlikumatele aretusviisidele. Peame välja töötama palju uusi alternatiive, nii et see ressurss on kasulik kõigile põllumeestele,“ ütleb Nuijten. "Tihti öeldakse, et mahetoit on liiga kallis, aga võib öelda, et tavatoit on liiga odav – arvestage varjatud kuludega ja tekib teistsugune pilt."