#Rosselhoznadzor #importbank #kimalased #euroopaliit #kasvuhoonetolmlemine #bioohutus #põllumajanduskaubandus #põllumajandusmäärused
Venemaa föderaalne veterinaar- ja fütosanitaarjärelevalveteenistus Rosselhoznadzor kehtestas Euroopa Liidu (EL) riikidest kimalaste impordi keelu. Keeld tuleneb putukate epidemioloogilisest ja veterinaar-sanitaarsest heaolust, mis on nende kasutamiseks kasvuhoonetaimede tolmeldamisel hädavajalikud. See artikkel uurib keelu tagamaid, entomoloogide ja kimalaste pidajate ühenduse tõstatatud muresid ning selle arengu võimalikke tagajärgi.
Rosselhoznadzori hiljutine otsus keelata kimalaste import EL-i riikidest on tekitanud põllumajanduskogukonnas muret. Kimalasi kasutatakse laialdaselt kasvuhoonetaimede tolmeldamiseks tänu nende tõhususele saagikuse parandamisel. Kuid kinnituse puudumine putukate epidemioloogilise ja veterinaar-sanitaarse heaolu kohta on ajendanud reguleerivat asutust selle ettevaatusabinõu kasutusele võtma.
Entomoloogide ja kimalaste pidajate ühendus on väljendanud muret viiruste ja patogeenide võimaliku sissetoomise pärast imporditud kimalaseperede ja nende sööda kaudu. Need organismid võivad kujutada märkimisväärset ohtu kasvuhoonetes kasvatatavatele põllukultuuridele ning levida ka põllumajandustöötajate ja tarbijate seas. Selle olukorra lahendamiseks ja Venemaale tarnitavate putukate ohutuse tagamiseks on Rosselkhoznadzor saatnud Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadile (DG SANTE) videoläbirääkimiste pidamise taotluse. Praeguse seisuga pole aga vastust tulnud.
Rosselhoznadzor on rõhutanud, et 20. juunist kehtima hakanud keeld kehtib kuni läbirääkimiste pidamiseni ja ametlike garantiide saamiseni putukate heaolu kohta nende päritolumaal. Need garantiid hõlmavad kimalaste kliiniliste sümptomite ja haiguste kahtluste puudumist enne nende saatmist.
EList kasvuhoonetolmlemise eesmärgil kimalaste impordi keelamisel on eeldatavasti mitmeid tagajärgi. Esiteks võib Venemaa kasvuhoonekultivaatoritel tekkida kimalaste puudus, mis võib kaasa tuua põllukultuuride saagikuse võimaliku languse. Põllumajandustootjad sõltuvad nendest putukatest tõhusal ja tõhusal tolmeldamisel, mis mõjutab otseselt nende toodangu kvaliteeti ja kvantiteeti.
Lisaks võib keeld häirida Venemaa ja EL-i liikmesriikide vahelisi kaubandussuhteid põllumajandussektoris. EL on olnud märkimisväärne kasvuhoonetolmlemise kimalaste tarnija ning see piirang võib kaasa tuua majanduslikku kahju mõlemale asjaosalisele. Samuti võib see luua alternatiivsetele turgudele või Venemaal asuvatele kodumaistele kimalaste kasvatajatele võimalusi nõudluse rahuldamiseks.
Laiemas plaanis toob keeld esile bioohutusmeetmete tähtsuse rahvusvahelises kaubanduses. Rosselhoznadzori tõstatatud mure seoses võimalike haiguste levikuga imporditud kimalaste kaudu rõhutab vajadust rangete kontrollide ja sertifitseerimisprotsesside järele. See areng võib kaasa tuua rangemad eeskirjad ja protokollid põllumajanduses kasutatavate elusorganismide importimisel, rõhutades tervise- ja ohutusabinõude olulisust.
Rosselhoznadzori keeld importida EList kasvuhoonetolmlemiseks kimalasi, peegeldab agentuuri pühendumust põllumajandushuvide ja rahvatervise kaitsmisele. Kuigi keeld võib tuua lühiajalisi väljakutseid Venemaa kasvuhoonekultivaatoritele, rõhutab see ka imporditud organismide heaolu ja ohutuse tagamise tähtsust. Edaspidi võib see areng soodustada bioohutusmeetmete ja põllumajanduslike elusorganismide impordiga seotud kaubandustavade parandamist.