Väike Imantau küla Põhja-Kasahstani piirkonnas, kus elab umbes kaks ja pool tuhat inimest, on suhteliselt lühikeseks ajaks muutunud "petuuniate pealinnaks" ja annab lõviosa kogu Aiyrtau piirkonna maksusoodustustest, teatab Petropavlovsk. .uudis viitega Ettevõtjate Kojale. – Umbes 15 aastat tagasi otsustas mu äi Kuzakhmetov Idris hakata petuuniaid aretama. Kui ta nägi, kui suur nõudlus nende lillede järele on, soovitas ta ühel perel kõigepealt petuuniad kasvatada. Andsin neile tingimused, ehitasin kasvuhooned. Nad istutasid lilli, kasvatasid neid ja ta ostis need tagasi. Siis soovitas ta teisel perel lillede kasvatamisega tegeleda. Nüüd tegeleb kasvuhooneäriga kohe 150 majapidamist, kuhu on kaasatud üle 500 külaelaniku. Ta lasi neil jalule tõusta ja läks siis lihtsalt pensionile,” räägib agro-maaturismi liidu esindaja Ilnar Galjamšin. Peamised seemnete tarnijad on Holland ja Ameerika. Klastrite arendamise aastate jooksul on logistikat veatult silutud. Seemnete tarnimisel tõrkeid ei esine. Kilogrammi seemnete maksumus on kuni poolteist miljonit tenge. Praktika on näidanud, et Hollandi petuuniad juurduvad hästi Kasahstani põhjaosas. Kohalikud elanikud on saanud juba nii kogenud lillekasvatajateks, et määravad lehtede serva järgi, mis värvi lilled saavad. Erilist väljaõpet polnud – kõik õppisid praktikas. Nad tutvustavad kaasaegseid niisutamise tehnoloogiaid, katsetavad. "See oli järkjärguline protsess. Nad andsid üksteisele nõu. Nad töötasid üksteise heaks, siis rajasid kodus oma kasvuhoone ja hakkasid neid ise kasvatama. Nad ei konkureerinud omavahel. Kuigi on ikka terve konkurents. Kellelgi on ilusamad lilled, kellelgi parem kasvuhoone,“ selgitab Ilnar Galjamšin. Siinne lilleäri on arenenud peaaegu ilma täiendavate riigitoetuste ja toetusteta. Hoolimata sellest, et tänapäevase tehnoloogilise kasvuhoone maksumus küünib täna 10 miljoni tengeni, on riigi rahalist toetust taotlenud üksikud. 2019. aastal sai üks elanik ettevõtluse teekaardi järgi uuendusliku toetuse, ta võttis raha keevitusseadmete jaoks – kasvuhoonete ahjude valmistamiseks. Ilnar Galjamšini sõnul teab nüüd Imantau petuuniatest terve riik. Inimesed tulevad siia odavate lillede järele isegi kõige kaugematest piirkondadest. “Müügiturgude otsimine praktiliselt puudub. Kõik käib suust suhu. Põhimõtteliselt kõik ootavad vaid ostjaid. Peamised müügiturud on Nur-Sultan, Kokshetau ja Petropavlovsk. Kui pealinna all on näiteks ainult üks kasvuhoone, siis sinna ei lähe keegi. Ja Imantaus on 150 kasvuhoonet ja kõik tulevad siia. Aga näiteks 2021. aastal tulid nad Shymkentist, ostsid siit petuuniaid. Märtsis panid seemned maha, aga külm tuli peale ja tuli uuesti osta,” räägib Ilnar. Nagu iga muu äri puhul, pole ka sellel väljakutseid. Pandeemia aastad on muutunud kohalikele elanikele raskeks. «Olukord on igal aastal erinev. Pandeemia aasta näitas, et lilled pole sellisel perioodil nii populaarsed. 2020. aastal ei saanud inimesed lilli müüa. Tuhandete, kümnete tuhandete kaupa minema visatud. See on väga raske töö. Kui temperatuur langeb, tugev tuul – kõik võib hukkuda,” jagavad kohalikud elanikud. Kõigist raskustest hoolimata ei plaani külaelanikel muid ärinišše otsida. Siinse maa ja kinnisvara maksumus on proportsionaalne pealinnaga, sest siinne kasvuhoone on eduka äri tagatis. – On otstarbekas, kui ühes majapidamises kasvab hooaja jooksul sajast tuhandest lillest. Arvestades 45 tenge, on see rohkem kui 4 miljonit tenge. Kolm kuud intensiivset tööd, mil kohalikel elanikel pole aega süüa ega magada – märts, aprill, mai. Ülejäänud kuudel tehakse vaid ettevalmistus- ja remonditöid. Igas kasvuhoones töötab vähemalt 3-4 inimest. Perekond suudab iseseisvalt kasvatada 50,000 XNUMX taime. Veelgi enam, kui siin on ostuhind 45 tenge, siis linnas ulatub selliste petuuniate maksumus 600 tengeni lille kohta, jagavad kohalikud elanikud. Kasvatajate sõnul on probleemiks vaid tööjõupuudus. Kohalikud lillekasvatajad on valmis maksma viis tuhat tenge päevas, mis on Põhja-Kasahstani piirkonna maapiirkondade jaoks üsna hea.