Valgevene põllumehed on valmis suurendama oma köögiviljatoodangut siseturu jaoks. Ebatavaliselt soe talv lõi tingimused varajaseks saagikoristuseks, kuid värskete toodete liig tekitas probleeme hinnakujunduse ja levitamisega. Selle probleemi lahendamiseks julgustab Valgevene valitsus põllumehi tegema koostööd kohalike kaubandusorganisatsioonidega, et müüa oma ülejääke. Vaatamata väljakutsetele on kaasaegsed automatiseeritud kasvuhooned osutunud edukaks mitmesuguste köögiviljade, sealhulgas tomatite ja kurkide kasvatamisel, millel on potentsiaali oma tootmist laiendada.
Viimaste uudiste kohaselt tunneb Valgevene valitsus huvi riigi põllumajandustööstuse toetamise vastu. Eelkõige pidas asepeaminister Leonid Zayats hiljuti kohtumise monopolivastase reguleerimise ja kaubanduse ministeeriumi, põllumajandus- ja toiduministeeriumi ametnike, Bresti piirkonna esindajate ja kohalike põllumeestega, et arutada võimalusi, kuidas pakkuda täiendavat toetust. tagada, et riigis oleks piisavalt köögiviljatoodangut. Kohtumise fookuses oli julgustada põllumehi tegema tihedat koostööd kaubandusorganisatsioonidega, et müüa üleliigset toodangut siseturul.
Üks valdkond, kus Valgevene põllumeestel on konkurentsieelis, on köögiviljade kasvatamine kaitstud pinnases, mis võimaldab aastaringset tootmist. Näiteks Stolini rajoonis asuv Olshany linn on tuntud Valgevene kurgipealinnana, kus elab üle 8,500 inimese. Kuid isegi uusima kasvuhoonetehnoloogia korral võib küttekulu talvekuudel muuta köögiviljade tootmise konkurentsivõimelise hinnaga keeruliseks. Sellegipoolest on mõned põllumehed juba hakanud müüma värskeid tooteid, sealhulgas tomateid, kohalikele kaubandusorganisatsioonidele, nagu KFH “Olshany-Dva”, mida juhib Nikolai Grib. Kasvuhoones on kasutatud kaasaegset automaatikatehnoloogiat ning piisava nõudluse korral on valmis tootmist laiendama.
OAO “Teplichnyi kombinat “Berestye” on üks suuremaid agrokomplekse Valgevenes Brestis, mis on juba üle kahe aastakümne edukalt põllukultuure kasvatanud. 22.8 hektari suurusel kasvuhoonepinnal kasvavad mitmed vitamiinirikkad põllukultuurid, nagu kurgid, tomatid, paprika ja baklažaan. Kaasaegset tehnoloogiat ja innovatsiooni kasutades on agrokompleks suutnud aastatega tõsta saagikust ja saagi kvaliteeti. Lisaks LED-valgustuse kasutamisele istikute kasvatamisel on kompleksil plaanis tulevikus juurde ehitada veel kümme hektarit.
Kompleksi juhataja Aleksandr Radkovetsi sõnul saadi uue saagi esimesed vitamiinirikkad kurgid eelmise aasta detsembris. Impordiasendusprobleemide lahendamiseks istutati 0.8 hektari suurusele maa-alale lisaks kurki. Märtsi alguseks oli agrokompleks oma kauplustesse ja kaubandusvõrkudesse tarninud üle 150 tonni omasaaki, keskmise suurusega viljad müüdi ilma käibemaksuta hinnaga 5 rubla kilogramm. Lühiviljalisi sorte müüakse hinnaga 6.54 rubla kilogrammi kohta, ilma käibemaksuta.
OAO “Teplichnyi kombinat “Berestye” edulugu on omistatud kaasaegse tehnoloogia kasutamisele, mis on aidanud vähendada tööjõu- ja energiakulusid ning parandanud saagikust. Kompleksi direktori asetäitja Bronislav Chaikovsky sõnul on LED-valgustuse kasutamine olnud eriti kasulik istikute kasvatamisel, kuna see mitte ainult ei kiirenda protsessi, vaid säästab ka elektrit. Lisaks kasvatatakse kompleksis ka muid põllukultuure, nagu roheline sibul, suvikõrvits, kapsas, peet, porgand ja soojal aastaajal isegi arbuusid avamaal.
Viimase nelja aasta jooksul on köögiviljatootmine Bresti piirkonnas olnud tõusuteel, keskmiselt umbes 246.5 tuhat tonni hooajal. Kaasaegse tehnoloogia ja innovatsiooni kasutamisega on oodata köögiviljade saagikuse edasist kasvu. Bresti oblasti täitevkomitee põllumajandus- ja toidukomisjoni juhi Anatoli Štšuplenkovi sõnul peavad piirkonna spetsialiseerunud agroettevõtted ja talud sel aastal kasvatama vähemalt 252 tuhat tonni köögivilja ja 170 tuhat tonni kartulit.
Kokkuvõtteks võib öelda, et OAO “Teplichnyi kombinat “Berestye” on näidanud eeskuju Valgevene põllumajandustööstusele, kasutades kaasaegset tehnoloogiat ja uuendusi saagikuse ja saagi kvaliteedi tõstmiseks. Nende edulugu võib olla ajendiks põllumeestele, agronoomidele, põllumajandusinseneridele, taluomanikele ja põllumajanduses töötavatele teadlastele, et võtta kasutusele uued ja uuenduslikud põllukultuuride kasvatamise lähenemisviisid.
Valgevenes on võrreldes sisenõudlusega märkimisväärne köögiviljade ülepakkumine, mis tekitab vajaduse uurida võimalusi tootmise ja turustamise optimeerimiseks. Vastavalt OJSC “DorORS” hiljutisele koosolekule on peaminister Roman Golovtšenko teinud põllumajandustööstusele ülesandeks uurida probleemi lahendamiseks kõige tõhusamaid ja kulutõhusamaid meetodeid. Üheks pakutud lahenduseks on kaasaegsete lisavalgustusega kasvuhoonete ehitamine umbes 30 hektari suurusele alale. Stolini piirkonna põllumehed on väljendanud valmisolekut projekti raames koostööd teha, samas kui Polesie piirkonda on kavandatud ka logistikakeskus toodete müügieelseks ettevalmistamiseks.
Kodumaiste köögiviljade suurenev pakkumine Valgevenes ei ole mitte ainult laiendanud saadaolevate toodete valikut, vaid on viinud ka hindade languseni. Hiljutised vaatlused Bresti keskturul näitasid, et köögiviljahinnad on viimase kuu jooksul langenud 15-20%. Kurkide hind on olenevalt sordist nüüd 6–9 BYNi kilogrammi kohta, tomatite hind aga 9–14 BYNi kilogrammi kohta. Eramüüjad säilitavad eelmise aasta kartulite puhul stabiilse hinna 1 BYN kilogrammi eest, kapsa ja lauapeedi hind on 70-80 kopikat. Värskete ürtide, nagu sibul, till ja petersell, hind algab 1 BYN-ist kimbu kohta, samas kui jaekauplustes langevad kartulihinnad lausa 68 kopikale kilogrammi kohta.
Möödunud nädalal saabunud kevad Valgevenesse viitab kasvavale värske köögivilja pakkumisele kasvuhoonetest ja polütunnelitest, mis toob lõpuks kaasa tarbijatele soodsamad hinnad.